Eesti vapi saamislugu käsitletakse endiselt 19 saj. käsitluse järgi, mis priviliseerib baltisakslasi.
Taani kuningas Valdemar II olevat andnud oma kolme lõviga vapi kasutamisõiguse Harju-Viru vasallidele, hiljemalt olevat see kujunenud rüütelkonna embleemina Eestimaa tunnuseks.
Ajaloolased seavad kahtluse alla Valdemar II osa, kuid arvavad vapi siiski pärinevat Taani riigivapist või kuninga suguvõsavapist. Teooriat on toetanud baltisakslased, kui ka mõned eestlased.
Teooria, mis kujunes 19. sajandil, kaitses siinsete baltisakslaste priviligeeritust (Robert von Tolli pitserite kogu).
Mõned 19. saj ajaloolased, kes pidasid primaarseks vapipilti , tõlgendasid ka varasemat pitsastipilti vapina, põhjendusega , et sellel esitatud kujutist kasutati hiljem heraldilise embleemina.
Vapi andmist tõestavate allikate puudumist põhjendatakse sellega, et 13. saj ei antud kõiki käske ja korraldusi kirjalikult. Tallinnamaa vasallid hakkasid kuningavappi kasutama truualamuse märgina, milleks oli antud nõusoleks või puudus keeld.
1284.a ürikul, milles Tallinnamaa piiskop Johannes, Taani kuninga nõunik ja Tallinnamaa vasallide kogu kinnitavad oma privileegide jätkumist, kandis kolme pitserit. Viimased pole aga säilinud. Pitserite
subjektidena on ürikul nimetatud piiskoppi, nõnikku ja KOGU MAAD.
1252.a. kuningas Christoffer I poolt Tallinna ja Rakvere läänimuste antud pärandiõiguse ürikul on kuningapitser. Sellele spekulatsioonile sekundeerib tiitlivapi teooria – südameteta Taani kuningavapp sai 13. saj kõigepealt Eestimaa hertsogkonna vapiks.
Heraldika kujunes aga lõplikult välja 15. saj. Piltpisatite kasutamine algas juba 10. saj. 13. saj. jõudis see alamaadlini. 12. saj pärinevad rüütlipitsatid . Samas arvatakase, et rüütlikilbil kujutatut ei saa pidada heraldiliseks. Seega ei olnud 13. saj tegemist Taani riigivapiga. 14 saj. teisel poolel on Gerle vapiraamatus Valdemar IV vapile viidatud kui ka riigivapile.
Eestimaa hertsogi tiitel paigutati vapile Valdemar IV ajal („Taanlaste ja slaavlaste kuningas ning eestlaste hertsog“). Ordu aga ilmalikke vappe ei kasutanud.
1584.a ühendati Rootsi võimu alla võetud Harju-, Järva-, Viru,- ja Läänemaa Eesti hertsogkonnaks. 16. saj kuulus selle juurde tiitel ja vapp. Arvatavasti saab siit alguse heraldilise Eestimaa sümboli ajalugu. Samal ajal on kuningas Johan III kinnitanud Soome suurhertsogkonna vapi, millest sai hiljem Soome riigivapp.
17 . saj piiblis on kolme leopardse lõviga kilpi krooniva hertsogikrooniga ja kirjaga Estland.
--------------
On täheldatud selle vapi sarnasust Tallinna vapile. Tallinn olevat selle saanud 1248.a. aastal koos linnaõigusega. Vanim säilinud linnapitser on aastast 1313. Kuid tegemist ei ole siiski vapipitsatiga, vaid pitsatipildiga. Viimane pidi linnaisandatele meelde tuletama, et linn sai õiguse Taani kuningalt, Tallinn olevat omandanud kolme lõviga vapi algselt Erik XIV käsul linna müntidele vermitud Taani vapi omakspidamise tagajärjel. Eestimaa vapi ja pealinna vapi sarnasus viitab võimalusele , et need on üksteisest tuletatud.
1710.a. pärast Eesti alade langemist Tsaari-Venemaa võimu alla, nimetati Eesti hertsogkond ümber Tallinna kindral kubermanguks. Kuna viimasel puudus vapp, siis kasutati selleks Tallinna linnavappi. Sama toimus Liivimaal – Riia kindralkubermangu tunnuseks olnud Riia vapp.
1856 ja 1878 kinnitati Vene impeeriumis kubermangude vapid. Aluseks võeti vürstivapid; Baltimaades hertsogivapid, millele lisati pärg ning vürsti/hertsogivapi kroon asendati imperaatori omaga. Eestimaa kubermangu vapi puhul võib motiiviks olla varasem Tallinna vapi kasutamine. Seega ei olnud kubermanguvapile eeskujuks rüütelkonnavapp.
On väidetud, et juba 1584. aastal kasutas rüütelkond kolme lõviga vappi. Sellele puudub otsene kinnitus. Tõenäoliselt kujunes rüütelkonna vapp välja alles vene ajal, võttes eeskujuks hertogkonna vapi (hertsogi kroon). Segaduse vältimiseks hakati identseid vappe 19. saj algul eristama. Tallinna ja Eestimaa rüütelkonna pitsatil pöörati lõvide pead otsavaatavaks (leopardideks). Kroonitud leopardide kasutamist linnavapil sai põhjendada ajaloolise traditsiooniga (1313.a. pärinev linnapitser).
Rüütelkonna vapi korrastajad lähtusid Christoffer I kuningapitserit. Kubermangu vapil säilisid lõvid (profillis vaatavad). Heraldilise järjepidevuse alusel pidanuks lõvide kasutamine jätkuma ka Vabariigi riigivapil, sest just need vapiloomad olid Eesti hertsogkonna ja kubermangu vapil. Lõvide asendamist kroonimata leopardidega võib seletada noore riigi loojate heraldikaalasase teadmatusega. Seepärast tõlgendati kubermangu vapikujundeid vabalt. „Kalevi“ seltsi embleemil viitas leopardidega kilp Tallinnale. 1917.a. kujutati leoparde mitmetel Eestit tähistavatel pitseritel. Leopardidega kilpi kandsid ka Vabadusõja staabiohvitserid.
Tallinna vapi eeskuju kinnistus riigivapi loomise ajalkooraldatud võistlustöödes. Oma osa võis olla vajadusel vältida liigset sarnasust Taani vapiga (enamus aega olid sel olnud leopardsed lõvid – alates Christoffer I-st on vapil leopardid- alates Pommer Erikust jälle lõvid.
-----
Eesti vapi pärinemine 13. saj on müüt, mis on kujunenud 19.saj. , et õigustada baltisakslaste priviligeeritud seisundit. Eesti vapp kujunes siis, kui Eesti lülitati kindlakskujunenud euroopalikku herladikakultuuri. Reaalselt Rootsi ajal.
Eesti riigivapp, hoolimata segasest ajaloolisest tagamaast on siiski unikaalne ja meie riigile ainuomane. Seda rõhutavad leopardid, mis kujunesid – erinevalt Eestimaad sümboliseerivatest leopardsetest lõvidest – Eesti riiki sümboliseerivateks vapiloomadeks juba 1917. aastal. Riigivapi teeb unikaalseks selle originaalse kujuga kilp, mida mõnikord isegi peetakse Eesti Vabariigi omaette sümboliks, sõltumata sellel olevatest kujunditest.
---
Kas tõesti kõigi maailma riikide vapid vastavad kristlikust heraldikast pärit kindlaksmääratud reeglitele? Kas näiteks Saaremaa vapp, mis kujutab viikingilaeva, ei olegi "vapp", vaid hoopis "embleem" ja kui nii, siis kas see asjaolu pärsib kuidagi sümboli esindusotstarvet? Kas meie riik oleks rahvusvahelises suhtluses kuidagi vähem tõsiseltvõetav, kui tema atribuutide hulka kuuluks vallutajate sümboolikat kandva "vapi" asemel siinse kultuuriloo ja looduskeskkonnaga enam kooskõlas oleva kujutisega "embleem"?
---
'rds' on tublisti ajalooraamatuid sorinud aga tema väited pole teps mitte alati vettpidavad. Liiga palju on spekulatiivset, - ühe või teise varasema (ära)arvamise kriitikavaba kummardamist. Selle va kuiva raamatutarkusega ongi nii, et mõni pusib ja pusib ja targutab, aga elu läheb omasoodu ikka mööda.
Aga muidu, - faktid ja daatumid on paigas. 'rds' on koolitöö korralikult ära murdnud.
Ise nii pikalt arvuti taga toksida ja jahuda ei viitsi (palka siin teiste harimise eest ei maksta). Seetõttu piirdun lihtsalt varemöeldu kordamisega! -
Lakaga leopardi pole olemas! - Olgu ta peapööre milline tahes. Meie (isa)lõvidel on selgelt lõvilakk äratuntav, nii et jahuda mingil keskaegsel skolastilisel kombel lõvide/leopardide pea-pöördest on NÕME! - Muide, heralduka ja "vapindus" on alates keskajast edasi arenenud.
Eesti vapil on LÕVID!
Ja sama ütleb ka seadus.
PUNKT!
Neile, ikka veel fanaatilistele "taarausulistele" jurakatele, kes Eesti vapile jahukörti ja kamakäkki tahaksid ja arvavad, et Eestil pole ka peale 800 aasta kristlikus kultuuriruumis olemist selle kultuuriga midagi pistmist, ütlen vaid seda, et meie mõned meie esiisad olid ka inimsööjad, - ogisid lahingus tapetud vaenlase südant ja maksa, et nende jõdu endale saada; pühkisid näpuga või kasetohuga p...set, õppisid (sakslaste survel!) peldikut kasutama ja peale asjal käimist korralikult käsi pesema alles XIX sajandi lõpus ja mõnes kolkas alles XX sajandi 20-ndatel aastatel; sünnitasid veel XX saj. alguses lapsi mitte voodis vaid "ökonoomselt" paremal juhul talutoa muldpõrandal või lausa laudas kanasitasel maal, et heinad-õled lootevee ja vere pühkimiseks käepärast oleks... jne., jne., jne.
Kui 'klaastiiblane' niiväga "ehtsat" eesti värki armastab ja "võõrvõimu" sümboleid kardab, siis küsin ma, et miks ta poest pehmet vetsupaberit ostab? Õlgedega p...se pühkimine oleks ju "eht-eestlaslikum"!?
---
Oh jah. Ja telekat vaatama õppisid eestlased ka alles viiekümnendatel tänu nõukogude võimu viljastavatele pingutustele, muidu ei tea, kas olekski see kultuurisaavutus meieni jõudnud, eks ole, ArvamusLiiderdaja?
Liiderdaja kristlikud iidolid, kes suuremeelselt kinkisid meile need kolm lakaga leopardi vastutasuks 700-aastase orjamise eest, keetsid keskajal võõrsil sõjakäigul olles langenud juhtide tükeldatud kehi, et luud kodumaa mulda viia, põletasid ketsereid tuleriidal, tõmbasid varguse eest rattale ja tegid igasugu muid huvitavaid asju. Liiderdaja ei tohiks nüüd oma loogikat järgides ja kristlikku kultuuriruumi kuulumise märgiks neist eelkäijatest oma pruukides grammigi maha jääda, on ju nii?
Kuidas sellega siis on, Liiderdaja? Ega sa ometi ei rüveta oma kristlike esiisade mälestust, pöördudes näiteks pimesoolepõletikuga kirurgi juurde, vaid lased ikka habemeeajajal selle väikese asja ära ajada, nagu oli kombeks keskaegses Tallinnas?
Tegelikult tahtsin ma küsida, et kuidas see aastasadade tagune olme puudutab Eesti vappi, mis lisaks ajaproovile vastupanemisele peaks kajastama esmajoones EESTLASTE traditsioone, pürgimusi ja ideaale???
Offtopic:
Ma ei ole küll spets etnograafia alal, aga pole küll kuulnud, et eesti naised oleksid vanasti sünnitanud lapsi LAUDAS KANASITA SEES, pigem ikka saunas kui modernismieelse ajastu kõige hügieenilisemas keskkonnas. Kas see laudas sünnitamine kuulub sinu isiklike vaimuvälgatuste hulka või lugesid kuskilt targast raamatust?
---------
Kui te vaidlustate heraldiliste sümbolite kasutamise, siis ärgem kasutagem neid üldse. Tehkem valikud. Maausu seisukohast ei peaks üldse lippu ega vappi kasutama, kuna need ei tulene sellest usust. Need on üleliigsed sümbolid. Kui aga diplomaatilisel tasandil siiski tahetakse sümboolikat kasutada (ja tundub, et tahetakse). siis tuleb diplomaatilisest tasandist lähtuda. Viimane tunnistab heraldika vapinduse aluseks. Seega leopardid, vapikilp jms sobib meie riiki esindama väga hästi. Ja veelkord. Kas UK, Soome, Rootsi, Norra, Taani on riigid kus elavad lõvid? Mõelgem ikka heraldiliselt. Või siis - milleks süüa kahvliga, kui saab ka näpuga. Mõelge sellele, kui lähete vastuvõtule.
Heraldiline reeglistik on sama, kui teistel spetsiifilistel aladel. Nii on see ka heraldikas.
Heraldikas nimetatakse leopardiks sammuvat lõvi, kes on näoga vaataja poole pööratud. Leopardne lõvi on lõvi, kelle pea on profiilis. Nii 1923.a. kui ka 1993.a. on võimuesindajad seaduse koostamisel näidanud terminite kasutamisel üles võhiklikust.
----
Lakaga leopardi pole olemas!
Meie (isa)lõvidel on selgelt lõvilakk äratuntav, nii et targutada mingil keskaegsel skolastilisel kombel lõvide/leopardide pea-pöördest on NÕME!
Eesti vapil on LÕVID!
----
Kolme lõvi vapi kinkis Tallinna linnale Taani kuningas Waldemar II. Vist kusagil 1200-ndate keskpaiku. Vapp kuulus Waldemarile endale ja sellest sai hiljem kogu Taani riigi vapp.
Taani vapil kuldsel põhjal on kolm sinist lõvi, mis vaatavad otse. Mingil imelikul kombel, arvatavasti miski kunstniku- või maaisanda kapriisi tõttu pöörasid Tallinna vapil lõvid äkki pead vaataja poole. See juhtus kusagil 1400-ndatel 1500-ndatel aastatel. Ja nii on see jäänudki. Võibolla (pakun välja mõttespekulatsiooni), pöörati lõvide pead selleks, et Tallinna vappi Taani vapist eristada, kuna Tallinn ei olnud enam Taani linn (Paul Ariste järgi tähendab Tallinna nimekuju aga hoopis Talilinna, mitte Taani linna!!!).
Lõvide lakast juba kirjutasin. - Millise vinge "geeni-manipulatsiooni" läbi saab ainult pead pööravast lõvist ühtäkki leopard, seda seletagu targutavad ja ajalugu mittetundvad "mõttehiiglased"!
--------
Riigivapil on tõesti lõvid:
§ 3. Riigivapi heraldiline kirjeldus
(2) Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Külgedelt ja alt ümbritsevad kilpi kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa.
Siiski ootaks pisutki kultuursemat kommentaari, isegi kui antud küsimuses õigus juhtub olema.
-------
issand, keset laupäeva ööd nii targad kommentaarid :D ok aga tarkurid selgitage siis see ka siia juurde mida artiklis ei tehta kuigi sissejuhatus lubab seda. mis otsas meie vapp üks euroopa vanimaid on. artiklis on küll öeldud et me olime häbistatult ala viimased kellele ei olnud (=et teistel oli seega meie oma peaks olema noorim) aga et kuidas ta järsku vanimaks sai oleks põnev teada :P
--
Kas artikliga tahetakse anda vaid ajalooline ülevaade vapi saamisloost või öelda, et tõepoolest on aeg vapi eestindamiseks. Kui abstraktne heraldika kõrvale jätta, mis on meil lõvidega pistmist? Jätkem lõvid aafriklastele ja võtkem mõni kodumaine loom või lind - siil, ilves, hunt, karu, rebane, kotkas, luik vm.
---
Kurb lugeda, kui võhiklikult eestlased vapindusse suhtuvad? Heraldikal on omad reeglid, nagu seda on ka suhtlusetiketil. Keegi ei hakka ju vaidlustama kätlemist, noa- ja kahvliga söömist e. üleüldist etiketti. Sama on heraldikaga.
Kas Taani, Soome, Rootsi, Norra, UK on seetõttu Aafrika riigid, et neil on vapil lõvid? Nonsens.
Kui me teeksime vapi kama kausiga, siis see poleks enam vapp vaid embleem. Heraldikas on lõvil oma tähendus - ja see tähendus sobib Eestile.
Muide heraldiliselt on tegemist ikka leopardsete lõvidega (hoolimata sellest mis seaduses kirjas), mitte leopardidega nagu mõni kommenteeria on siin arvanud. Eksivad ka need, kes arvavad, et vapp on tuletatud rüütelkonna või kubermangu vapist. Vapp kujunes välja juba enne selle seadustamist - paljud riigiasutused ja sõjavägi kasutasid seda juba.
----
Vabandust! Eesti vapil on leopardid (otsavaatavad). Otse vaatavad (profiilis) lõvid, on leopardsed lõvid. Riigivapi seaduse järgi on sõna lõvi kasutamine justkui viitamine, et vapil on profiilis vaatavad lõvid.
---
"Leopold Raudkepp tegi ettepaneku anda kolmele lõvile eesti rahva kolme kangelasmeele avalduse – muistse vabadusvõitluse, Jüriöö ja Vabadussõja tähendus."
Erakordselt leidlik ja väga ökonoomne ettepanek. Kahju, et Leopold Raudkepi vaim Eesti Vabariigi taastamise juures ei viibinud. Vastasel korral olnuks kindlasti välditav Stalini ajast pärit ning kõrvuti ülesrivistatud Marxi, Engelsit, Leninit ja Jossi kujutavate kolossaalsete plakatite raiskuminek. Saaksime neid imetleda igal vabariigi aastapäeva paraadil kui eesti rahva nelja kangelasmeele avalduse - muistse vabadusvõitluse, Jüriöö, Vabadussõja ja Sinimägede lahingu - sümboleid.
--
10.07.2015 21:14
---
Loo kokkuvõte: Ja otsustajate otsustusvõimetuse tulemusel saidki Eesti vapile võõrvõimu sümbolid. Palju õnne!
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/riigivapp-80-kuidas-sai-eesti-endale-kolm-lovi?id=51013348&com=1®=0&no=0&s=1
