Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel.
--
Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või Erik IV andnud Tallinna linnale või Eestimaa rüütelkonnale kasutada oma kuningavapi. See spekulatiivne seletus tekkis alles 19. sajandil kohalike ajaloolaste ringkonnas. Kolme leopardiga vapipitsatit kasutas Tallinna linna raad 14. sajandist, rõhutamaks Liivimaa ordule linnaõiguse saamist Taani kuningalt. Linnal vapi kasutamise õigust ei ole tõestatud. Vanim Eesti vapp pärineb ajavahemikust 1583-1583, mil kolme leopardse lõviga hertsogivapp tähistas Rootsi kuninga Johan III Liivimaa hertsogi tiitlit. 1584. aastast oli see Eestimaa hertsogi tiitlivapp. 17. sajandil kasutati sarnase vapipildiga Eestimaa kubermangu vappi. Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon. Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid.
Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.
II Riigikogu võttis Riigivapi seaduse vastu 19. juunil 1925. Tammeoksad lisati suurele riigivapile Juhan Luiga ettepanekul[1].
Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid Eesti NSV vapp ja NSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses.
Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990 seadusega riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993.
----
- Artur Taska. Eesti vapp, Lund 1984, Tallinn 1993.
- Artur Taska. Mõtteid eesti rahva sümbolitest, Lund 1988.
- Mare Kask. Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu, Tallinn 2002.
- Tiit Saare. Kust on pärit Eesti riigivapp? – Akadeemia, nr 3, 2002.
- Catharina von Yngling. Eesti lipp ja vapp muinasteaduste valgusel. – Päikesetuul, nr 3, 2002.
- Tiit Saare. Eesti lipp, Eesti vapp. Tallinn 2005.
- Tiit Saare. Eesti vapp 13. sajandist, kas müüt või ajalooline fakt? Tuna, nr 2, 2006.
---
Talk:
Eestiaegne vapi kirjeldus on järgmine (ka pilt on erinev):
§ 1. Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju:
1) suur vapp ja 2) väike vapp.
§ 2. Suureks riigivapiks on kuldse põhjaga kilbil kolm sinist leopardi. Kilp on kolmest küljest ümbritsetud kuld tammepuulehtedest pärjaga.
§ 3. Väikeseks vapiks on eelmises (2) paragrahvis kirjeldatud vapp ilma kilpi ümbritseva pärjata.
- Ehk siis siin on öeldud, et on kolm leopardi... Ma mäletan, et kunagi oli ka mingi jutt, et tegemist pole mitte lõvidega, vaid leopardidega, kes kannavad pärga... 62.65.226.8421. veebruar 2008, kell 16:43 (UTC)
-
- Leopard tähendab heraldika keeles teatud asendis lõvi. Andres 21. veebruar 2008, kell 17:12 (UTC)
------
Käsitlus Eesti vapi kujunemisest 13. sajandil on tegelikult 19. sajandil tekkinud ja hiljem korratud nn rüütelkonnateooria, mis ei vasta tegelikkusele. Eesti vapi ajalugu algab 16. sajandi teisest poolest, mil Rootsi kuningas Johan III kui Eestimaa hertsog võttis kasutusele Eestimaa hertsogi tiitlivapi. Hiljem kandsid seda tiitlit Vene valitsejad. Kuna Eestimaa hertsog oli samas Eestimaa rüütelkonne ülemisand, siis 19. sajandil hakati kolme leopardse lõviga vappi käsitlema rüütelkonna vapina, kuigi õiguslikult oli see Eestimaa hertsogi vapp. 1856. aastal kinnitati sarnane vapp ka Eestimaa kubermangu ametlikuks tunnuseks. Neid kahte vappi eristas kilpi ehtiv kroon: hertsogi vapil oli hertsogi kroon, kubermangu vapil keisri kroon. Eesti Vabariigi riigivapi aluseks võeti Tallinna vapilt heraldilised leopardid.
--Mona 11. veebruar 2008, kell 08:27 (UTC)
Tegelikult sai rüütelkonna vapp Eesti Vabariigi vapiks lihtsalt - esimestele Eesti Vabariigi dokumentidele löödi tihtipeale neile suurema kaalu andmiseks alla Rüütelkonna pitsat. Kuna uue vapi üle käinud vaidlused ei edenenud, siis jäigi Rüütekonna vapi veidi stiliseeritud modifikatsioon Eesti Vabariigi vapiks. See "Tegelikult..." on väga kahtlane väide ja vajab tõestamist (viidet). Taska on lipu- ja vapivaidlusest väga põhjalikult kirjutanud, tema küll midagi sellist ei väida, küll aga demagoogiat, millega lõvisid vasakult poolt rünnati (kõige muu hulgas, lõvid olevat Jüriöö-aegse ordumeistri "Dreylöweni" nimest tuletatud!). Milliseid esimesi Eesti Vabariigi dokumente on siin mõeldud? Rüütelkond eksisteeris kuni 1920. aastani. 1920. aastate algul poleks rüütelkonnalt varastatud pitsat küll mingi auasi olnud. --Improvisaator 27. juuli 2009, kell 08:31 (UTC)
---
Ma pole kindel, et viimase välislingi pidi kustutama. Andres (arutelu) 9. august 2012, kell 22:30 (EEST)
- Karikatuuride koht ei ole entsüklopeedias.
Kaotasin linke parandades ära selle: Vana (1925) ja uue (1993) riigivapi võrdlus (http://www.nommevalitsus.org/index.php?p=368&lang=et) sest sel lehel enam sellist artiklit tuvastada ei suutnud ja mujalt ka ei leidnud. Samuti tekitas segadust: Riigivapi kohta käivate seaduste ja määruste loetelu, Riigi Teatajast sellist asja ei suutnud vist leida, samas pole päris kindel mida lingi panija omal ajal täpselt silmas pidas. Kui leitakse, et asendatud link ei sobi, siis olen igati nõus selle eemaldamisega. Larts (arutelu) 28. juuli 2013, kell 20:00 (EEST)
---
No comments:
Post a Comment